Täitsa juhuslikult meenusid mulle Veneetsia pildid. Need on juba aasta vanad, kuid ometi polnud ma neid kuni tänaseni korralikult läbi vaadanud. Mulle meeldis see linn. Kuigi see oli inimeste poolt täielikult vallutatud ning nendes kitsates tänavates oli ilmvõimatu orienteeruda, oli sel siiski mingi võlu. Eriti lõi see välja, kui sattusime Murano saarel jalutama ka natuke kõrvalisematele tänavatele. Inimesed kasvatasid aknalaudadel sidruneid, kanaarilinnud ei ustunud oma puuriga toas vaid olid väljas või samuti aknalaudadel. Aknalauad olid seal muidugi omaette nähtus. Tundus nagu käiks võistlus, kes suudab enda oma värvilisemalt ja huvitavamalt kujundada. Ning too saar, mille moodustastki ainult surnuaed...
No comments:
Post a Comment